Esmaspäeva hommikul

Oli see vast nädalavahetus... Mitte et varem poleks olnud intensiivseid päevi, aga tavaliselt ei kuhju samadesse päevadesse nii ülierinevad tegevused. 

Laupäeva hommikul sõitsin Põhikooli Lõpetaja Ema riietuses bussiga Linna. Kleit muidugi, tavalised kontsaga viisakad tänavakingad, pärlid, sest Sündmus. Ja just selles mundris kasisin kirikuhoone teist korrust. Oli tarvis - eelmisel hilisõhtul oli olnud Kirikute Öö koos kohvikuga, aga kohvikualale aetakse alati midagi maha... ja laupäeva lõuna paiku oli ühe lahkunud ärasaatmine ja pühapäeval nelipühateenistus, kui võimalik, siis võiks põrand ikka puhas ja mittekleepuv olla. Nädala sees koristab maja palgaline inimene, aga nädalavahetus on tal vaba... 

Ei Kleit ega Pärlid mingit traumat ei saanud, bändiproovi tegev Saunaõhtu Gäng ka mitte. 

Teel aktusepaika kohtasin üht ammukohtumata tuttavat, jutustasime. Oli rõõm. 

Aktusepaigast leidsin Mehe. Peasüüdlane ajas toas mingit asja, suured vennad viibisid poes. Meie läksime ka, lillede asjus... ja teise poodi, sest esimeses oli valik nigel. 

Lilled, suuremad lapsed, kirik. Ikkagi kogudusega seotud kool! Leidsime ka Noorima Toreda Endise Klassivenna, võtsime ta enda tiiva alla. Oli teine pisut kohmetu. Sain infot... The Lapselapse asjus. Ei olnud meeldiv. 

Aktus-jumalateenistus oli kena. Noorim olevat olnud osa lipuvalvest, ma ei saanud arugi...

Siis sai õnnitlemine ja sai tuul ja päike ja ootamine... ja sai restoran. Asian Chefis on toit umbes nagu mujalgi hiinakates, aga miljöö mõnusam, ma ütleksin. Kelneripoiss oli näo järgi pärit kusagilt kaugelt, aga rääkis ilusasti eesti keelt ja oli muidu ka väga sümpaatne. Oli kena. 

Vanim ja Noorim tahtsid õhtuse bussiga koju. Selgus, et Noorima kott koos kõige eluks vajalikuga oli ununenud kirikusse... Ta on endiselt meie pere edukaim kaotaja. Kirik oli kinni. Sellegipoolest lasti Noorim bussile ja klassijuhataja lubas, et pühapäeva hommikul saab ta koti kenasti kätte (ettehaaravalt: sai). Keskmine vahetas piduriided reisukostüümi* vastu ja läks koos reisikotiga sõbra juurde ööbima. Kuskil seal vahel oli veel paanika, sest üks info oli, et lennuk läheb Tallinnast, aga teine, et Riiast... aga buss olevat ikka õiges suunas liikuma tellitud ja muidu ka käik hästi. 

Meie läksime sõber Juustumeistri juubelile. Juubel oli rahulik ja kodune - no ega see veel väga suur juubel olnud ka. Oli sõpru ja nendepere sugulasi, kellest vähemalt üks on ka meie sõber. 

Koduteel oli tunne, et tahaks kohe otse voodisse... aga Lõpetaja soovis näidata oma väga huvitavat ja toredat lõpualbumit ja üldse rääkida, see oli väärtuslikum kui uni. 

Pühapäeva hommikul maksin ära kõik teadaolevad arved ja suhtlesin meie üürilisega. Kodust välja läksime varem kui tavaliselt. Kott ja Noorim said omavahel taas kokku. Mees läks kirikusse tehnikat sättima, mina poodi, et komplekteerida piknikupakke neile, kellel oma toitu kaasas polnud. 

Võileivalappimise vahele kuulasin teenistust. Tuli Noorima Sõbra ja Kaaslõpetanu Ema ja ütles, et näe siin on Kirikute Ööst ülejäänud koogid, tee nendega ka midagi. Olin rõõmus ja rahulik. 

Siis tuli Sõber Lastekaitsja ja teatas, et tema tõi ühisele lauale... Seletasin, et seekord ühist lauda pole. Hm,, tegi Sõber Lastekaitsja, tee ikkagi sellega midagi. Olin juba natuke vähem rõõmus ja rahulik. Tuli Lastekaitsja Tütar koogiga, oeh... 

Leppisin faktiga, et tuleb lõputult lisanõusid, mida pean pesema mina, sest ülesanne, planeeritud vajadus ja kokkulepe oli teha natuke...

Õues läks ilm kenaks, väljapandud laudadele sigines veel mingit suvalist toitu. Peletasin tasuta toidu eest maksjaid** ja juhendasin, et piknikukott maksab 1.50... Oeh. 

Õnnistusena saabus üks vanem proua, kes arrrmastavat nõudepesemist. Muudkui pesi ja pesi. Mina sain niikaua suhelda. Pärasteks jäi pesta palju vähem kui alguses. Keskmine raporteeris, et nad on klassiga õnnelikult Igaveses Linnas. Olin juba varem otsustanud, et see on pingelanguse koht. 

Kodus selgus, et olin seda pingelanguse-asja liiga tõsiselt võtnud, kurk ja nina tegid asju... Õnneks oli külla saabunud Noorima Sõber koos nendepere laupäevasest grillimisest ülejäänud toiduga, pääsesin söögitegemisest ja puha. Noored tegid sauna. Talveharjumust mööda küttes olevat sisse saanud 110 kraadi tavalise 95 asemel.

Öö möödus hämmastavalt rahulikult, täna hommikul seljatasin tõlketöö küljendamise (sest tellija soovib prinditud kujul). Kui Mees koju saabub, siis vaatab üle. Kurk ja nina rahunesid maha, Keskmine annab aeg-ajalt teada, et läheb. Neil on seal üle 30 kraadi... 

Enne laupäeva pole mul ühtegi kellaajalist kohustust. Tänulik. 

__________

*"Neitsi Maarja neli päeva", aga mitte rotindus, vaid lihtsalt mugav ja tavaline suveriie.

**on tähtis, et asjad oleksid ausad ja läbipaistvad. Maksma kippusid peamiselt pensionärid ja koguduses vähemnähtud inimesed, eriti nende puhul on täpsus oluline.