Me käisime nüüd korraks ära (reisikiri, pealegi pikk)
Uhh. Viisteist päeva... vanasti tähendanud see midagi muud. Ilma ja ebamäärasust arvestades pole erinevused üldsegi nii suured, nagu võinuks oodata. Ilm nimelt... tuli meiega lõunamaale kaasa. Seesama külm ja vihmane, mis siin umbes kuni meie ärasõidupäevani kestis. Mina, vabandage, lähen reisile selleks, et seal oleks soe ja mõnus. Ebamäärasus seisnes selles, et polnud teada, kui kaua noorsportlane võistlustules püsib (lühidalt), kui palju ta vanemlikku tuge vajab (ei vajanud - mida oligi tarvis tõestada) ja mis me siis Erfurdi-tuttava külastamise ajal endiga peale hakkame. Ärasõidupäeva hommikul sõitsime kõigepealt vastuvoolu, sest meiekandis, õnneks meie kodust kümmekond kilomeetrit edasi peeti rallit ja hirmus palju huvilisi vooris juba varahommikul kohale. Eesti vibulaskjaid sõitis kohale kolm, kõik meie autoga. Pakiruumis oli laeni veel tubli kümme sentimeetrit ruumi... Sõit läks söögi-, kempsu- ja poepausidest hoolimata hämmastavalt kiiresti, nii et Saksam...