Suvi kestab veel

Eile otsisime Mehega pikalt Kabli randa, sest guugel ei tahtnud selle asukohta kuidagi täpsemalt näidata ja suure maantee ääres ei olnud viitasid ka, vähemalt mitte selliseid, mida me märganud oleks. 

Lõpuks leitud rand oli igati kena, ainult et vesi oli meie maitsele jahe. Iseasi, kui oleks olnud eesmärk rannas olla, meie tahtsime ainult higi, verd ja sääselaipu maha pesta. Seda sai ka jaheda veega. Sai parem. 

Higi, veri ja sääselaibad tekkisid Mehe kokkuleppest sõber Metsandusteadlasega - et Mees käib ja aitab natuke puid mõõta või midagi. Ma läksin igaks juhuks kaasa. Noh, mets see ei ole, hirmus rägastik on. Mina olen nii ärahellitatud, et mets tähendab minu jaoks ilusat kõrget samblavaibaga männimetsa, pealegi olen terve teadliku elu teadnud, et heinasesse metsa ei tohi mitte iialgi minna... Nojah, mõned inimesed teevad keskeas hullemaidki tempe. Veel segab õuuuudselt kõigi nende võimalike pliidipuude kõdunemas nägemine, aga küllap ökoloogid teavad, mis on õige ja kui palju kõdupuitu looduse tasakaal vajab. Mina mäletan oma vanaema pahandamist üsna korralikus Haaslava metsas (selle asemel on praegu vist uuselamurajoon), et tema nooruses küll puid metsa vedelema ei jäetud... Eks nii see talu õilmitsema ja vanavanaisa Arved vallavanemaks saadigi. Aga kui Mees veel läheb, lähen ikka kaasa, on tal lihtsam, see puuloendamine vajab nimelt ülesmärkimist ka ja see on aeganõudev. 

***

August on minu jaoks selline kuu, mis võiks kesta umbes igavesti. Aiasaadused tulevad sel aastal küll hiljem, õunamoosi tahaks juba keeta, kui oleks, millest... aga ikkagi, ilm on veel parajalt soe, hoidiseid saab teha... Mmmmõnus. 

***

Kuna pärast reisi on enne reisi, võtsime just täna Noorimaga plaani, et tulevaasta jaanipäeva paiku, kui mõlemad sõdurpoisid on ajateenistusest tagasi, pakime kogu pere kokku ja läheme kümneks päevaks Itaaliasse. Meile nimelt meeldis seal nii väga! Muidugi, kui Jumal lubab, me elame ja rahaliselt välja tuleb. No aga Tuuletütar on nüüd ka seal ja... Kui tahta, siis ikka õnnestub, eksju. 

***

Jah, mõlemad sõdurpoisid, kuna kaitsevägi kutsub ka Keskmist, lausa personaalselt, ja hetkel on plaan - kui tervisekontroll mingit vimkat ei viska - minna oktoobrist ja selle asjaga* ühele poole saada. Pärast saab kõrghariduse ühe jutiga ära teha. Mis tippsporti pürgimisest saab, veel ei tea, aga kaks-pool aastat tagasi oli ta ju raske haiguse järel peaaegu aasta kõigest kõrval ja tuli tagasi nagu fööniks tuhast, kaitsevägi peaks pigem treenima kui nõrgestama ja põhilistel kohalikel võistlustel saab vast ikka käia...

Vanim saab täna õhtul lõpuks koju käima. See on nüüd kõige pikem aeg, mil keegi lastest on järjest ära olnud. Kümme kuud veel, siis saame oma armsa poja tagasi ja edaspidi on tema liikumised loodetavasti alati vabatahtlikud ja iseplaneeritavad. Väike-väike Freya on väga segaduses ja kurb, sest tema inimene on kuhugi kadunud.

***

Sel nädalal on käinud lausa kahed külalised. Väga tore oli, ainult et külaliste-eelse koristamise käigus selgus, et ämblikel oli meie äraolekul võrgupidu...

***

Maailmapoliitika kohta soovin loomulikult, et tuleks üks hästi tore telesaade, kus terve maailm saaks otseülekandes vaadata, kuidas pikkadesse valgetesse aluspükstesse riietatud Putlerit kõigepealt nii... ja teises osas, kui ta on surma lävelt tagasi toodud, siis teisiti... ja nii edasi, kuni ta tõesti enam ellu ei ärka. Pikad valged aluspüksid, et ärateenitud alandus kõigile hästi näha oleks, ja mitu korda peaaegu surnuks, sest noh, Ukraina. Ja muidugi, kõik Ukrainas sõdinud vene sõdurid, kes just kinnitatult vastupanuliikumise agendid ei ole olnud, peaksid, palun, ilma õiguseta arstiabile, palgale ja värskele toidule sunnitöö käigus Ukrainat üles ehitama, kuni on põhjust neid kalmistule viia. Endiselt, ma küll püüan meeles pidada, et ka Putler oli kunagi armas väike poiss ja neil sõduritel on ka emad... aga kaks üldse kõige väärtuslikumat noort meest on parimas kahuriliha-eas ja saavad korraga olema kõige lihtsamas rindelesaatmise-olukorras... Nii et olge vait kõik, kellel kaitseväe-eas poegi või sõjaväekohuslastest mehi ei ole. Ilmselt on parem, kui ma maailmapoliitika peale ei mõtle. 

***

Mõtlema peaks näiteks pargist leitud (oleme siin elanud 23 aastat... aed ikka üllatab) valgesõstrapõõsa tühjakskorjamise ja maasikapeenarde hooldamise peale. Nagu öeldud, kestab veel suvi. 

_________

*ma ei ole nõus tsiteerima, mida pojake kaitseväekohustuse kohta ütles... loodetavasti on see puhtalt ajaraiskamine ja ühtegi võitlusoskust iial elus tarvis ei lähe. 

Comments

Popular posts from this blog

Niisama, ebaoluliselt. Lasteaiast ja vanainimestest

Kuidas see ikkagi võimalik on

Mis elu sees praegu on