Igapäevaelust ka

Öökülm käis üle. Noorima daaliad on nüüd väljakaevamisvalmis... Niuks, sealt oleks võinud tulla veel nii palju ilusaid õisi...

Öökülmaeelselt tassisime Noorimaga aiasaadusi tuppa. Minul on nüüd hirmus palju rohelisi tomateid järelküpsemas. Temal on tomateid, paprikaid ja tšillisid - ja mitte vähe. 

Toataimede tuppatoomise järel avastasin, et seisan keset vannituba (sest seal need toataimed meil elavad) ja pean taimedele kõnet. Noorim märkis pärast, et tema tegi tomatitele pai... Noortekeeles öeldakse selle kohta next level crazy

***

Ühel päeval seisin eestrepil ja rääkisin telefoniga. Äkki ilmus otse minu ette vahtratüvele orav. Ehtne punane orav, sabaga ja vilgas. Imeline, me oleme kogu aeg igatsenud, et meie pargis elaksid oravad. Loodetavasti ei ole ta üksi ja tuleb palju väikesi oravaid ka. Kuigi jah, tagaaeda pähklipuude otsa me neid küll ei taha... püsigu pargis, söögu tammetõrusid. 

***

Lehise- ja vahtrahalud on arengus ja teel kuuri. Kohevarsti lähen laasima toomingat, et mehed saaksid selle tüveosaga tegeleda. Hm, üks hiidpaju vajab ka mahavõtmist...

***

Kommertsteadaanne: homme saab triibulist kaltsuvaipa Luige laadalt. 

***

Eelmisel nädalal tõid mehed Linnast kaks hiigelsuurt raamaturiiulit. Ühe sain õige ruttu täis, sest teisele kohaloomiseks oli vaja olemasolev riiul tühjendada... ja siis toimus vangerdus, kas siia või teise kohta see varasem riiul... Nüüd on nii, et mul on umbes ühe kõrge riiuli jagu vaba ruumi. Tuleb ka elutoa riiuleid sorteerida ja kolida... aga kindlasti ei paiguta ma sinna oma ema postkaardikogu, mis hetkel üht täiesti vales kohas seisvat laoriiulit ummistab. Laoriiulile on mul õige koht ja täide olemas, postkaartidega ei oska hetkel suurt midagi mõistlikku peale hakata... Igatahes oli see kõik väga suur samm korra ja süsteemi poole. 

***

Ma ei oska teha süüa, kui sööjaid on vähe - eelmine nädalavahetus ja selle nädala algus (kui Keskmine pärast tarkusehammaste eemaldamist jogurti peal elas) oli selge harjutus ajaks, mil ka Keskmine kaitseväes on. Kaks päeva saame kolme inimese toiduga veel hakkama, aga edasi läheb keeruliseks. Õnneks on Noorimal päris hea isu. 

***

Vähemalt ei ole ülejäänud loodus veel aru saanud, et meil on septembrilõpp käsil, päike paistab ja kõik on roheline (peale Noorima daaliate, pruudisõlgede ja veel mõne külmaõrna lille). Lähen korjan kõigepealt sügisvaarikad ära. 

Comments

Popular posts from this blog

Niisama, ebaoluliselt. Lasteaiast ja vanainimestest

Kuidas see ikkagi võimalik on

Mis elu sees praegu on