Raamatuid

 ... sest eelmisel korral jäi mingi hulk üles kirjutamata ja üldse. Pealegi ei viitsi ma osaleda blogosfääri arutelus teemal "Saame kokku Tomi juures" ja kestev tuim peavalu (võtan sel nädalal apteegis aega ja nõuan endale allergiaravimi, mille esmaseks kõrvaltoimeks ei ole peavalu, sest praegu valida peavalu ja lämbumise vahel) tundub olevat küllalt hea vabandus, et mitte teha tervet hulka muid asju. 

Niisiis. 

Michael Crichton "Sauruste park". Loed ja mõtled, mismoodi film nii loogiline välja kukkus... Raamat on chrichtonlik segapuder, nõuab õudselt palju süvenemist, et normaalselt suudaks järge pidada. 

Michael Crichton "13. sõdalane". Hmmm... Mingi viikingisaaga oli, mõnes mõttes huvitav, aga minu maitsele kaugtl liiga pornograafiline. 

Blake Crouch " Geenilõks". Veel üks geeniulme, neid juhtus järjest kuidagi palju... ei jätnud erilist muljet. Tempokas ja loetav küll, jah. 

Kate Foster "Neitsi". Ajalooline romaan, mõnes mõttes väga tänapäevastel teemadel... Aga sisust sümpaatsem oli keskkond. Päris ajalugu, nii nagu see arvatavasti oli, hästi põnev. 

Tiffany McDaniel "Betty". Mis te neist langustidest loete, lugege parem seda. Või igaks juhuks ärge lugege, valus ja kole perekonnasaaga on. Sellegipoolest saab Betty lapsest kirjanik, kes kogu selle loo on kirja pannud. 

"Dracula külaline", koostanud Jüri Kallas. Ikka jälle, kogumikud ei ole päriselt minu teetassike. Ühekaupa lugedes on jutud toredad ja huvitavad... ja hiljem puudub neist igasugune mälestus. 

Meelis Kraft "Tiuhkamäe. Kolmas raamat". Seda sarja tuleks lugeda kohe algusest peale, et kogu kupatus ilusti meelde tuleks... aga tegevus toimub ju sisuliselt siinsamas ja lugu on köitev. Muidugi meeldis, kuidas siis teisiti?

Sarah Addison Allen "Imeline aed". Nagu Hoffmani "Igapäevane nõiakunst", aga lihtsam ja võluväelisem. Siiski ilus raamat. 

Blake Crouch "Wayward Pines". Uhhh. Täpselt minu tüüpi tulevikudüstoopia. Lihtne lugeda, ehkki esialgu on raske aru saada, mis õigupoolest toimub - noh, nagu päriselus nii mõnelgi juhul. Filmilik, õudne, lootusrikas... ehkki lootusega on lõpuks nii, nagu on... 

"Valge kassike ja teisi Madame d'Aulnoy haldjajutte". Muinasjutud nagu muinasjutud nagu muinasjutud. Midagi sarnast on muudest allikatest juba loetud... aga see keel, see imeline keel - tõlkijat vaadates pole see ka ime. Loetagu keele pärast. 

Jermiah Curtin "Mõrvarlikud vaimud". Muinasjutud, jälle. 

Blake Crouch "Tumeaine". Jälle filmilik. Enesest läbi ja mööda ja oeh... Üks inimene, kelle isiksuse erinevad tahud on erinevates paralleelmaailmades erinevalt esile tulnud - ja kuidas seda kõike lõpuks saada niisuguseks, et kannatusi oleks kõige vähem...?

Henryk Sienkiewicz "Kõrbes ja ürgmetsas". Sobiks otse sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt". Väga mõnus lugemine oli. Tänapäeval, jah, poliitiliselt ebakorrektne, aga oma aja kontekstis absoluutselt sümpaatne. 

Juhan Habicht "Kui tuugenid vaikisid" ja "Tuugenite ümber". Mnjaa. Millegipärast tundus mulle esimese osa puhul, et katastroofi põhiosa oli juhtunud õige ammu, teises osas selgus, et veel üsna kraps tädi oli katastroofieelses ajas teismeline... Ei tea. Katastroofijärgses maailmas toimetulemine on muidugi midagi minu jaoks, aga noh... teises osas on rõhk kohati natuke nagu tarbetutel asjadel ja kesse hull riideid peenikese traadiga parandab? Kui need riided just nahkadest tehtud ei ole...