Veel üks juulinädal

 On olnud sooja. On olnud vihma. On olnud kulgemist. 

Vaarikaõnnistus

ehk tõestus, et taimed mõistavad inimkeelt. 

Kevadel ütlesin trimmeriga toimetavale Keskmisele, et need vaarikad siin sauna taga võib rahumeeli maha võtta, siit ei tule ilmaski midagi. Keskmine tegi asju siin ja seal ja saunataguseni jõudis sel reedel. Heina seest paistis midagi punast. Läksin pisikese kausiga korjama, tundus, et järgmiseks päevaks (kuna vihma hakkas sadama) jäi teinegi pisike kausitäis. Oleks pidanud kohe pesukausiga minema... Kolm kilo! Tundub, et need vaarikad seal sauna taga jäävad siiski pikemaks alles. 

Huvitav, kui Hea Õpetaja oleks viljatumat viigipuud kõigepealt ähvardanud ja ta aastaks rahule jätnud, kas siis oleks Piiblis peale selle loo veel midagi teisiti olnud?

Rõõm

On rõõm, et üks minu kunagistest juunioridest, kes vanuse poolest võiks olla kõrghariduse lõpusirgele jõudmas, on SAISi andmetel lõpuks kõrgkoolis soovitud erialal sees. Kaua katsetatud, kaunikene, ma usun. 

Eelmise postituse kommentaaride tuules suhtlesin veidi Messengeris ja sain teada, et tõepoolest, üks tähtsa saareriigi olulisimaid naisi (ehk Me.) on tõepoolest vanaema ja enamgi veel, laupäeval olid järgmise tütre pulmad. Mulle näidati ka lapselapse pilti... jagada ei sobi, pole minu laps, aga uskuge, nii armast beebit pole ammu nähtud. 

Tänane sasine lõvilõuasülem kirikus risti all tuli otse Karjamõisa Lilledelt. Noorim natuke sügeles, kas ikka panna ennast lilleseade tegijana kirja, aga minu meelest sai kena, vaadake ise youtube'ist. 

Mure

Oli üks öö, mil ma ei saanud magada - tavaline - ja palvetasin - ka tavaline. Ainult et korduvalt oli vajadus ühele pojale Jeesuse vere kaitset* paluda. Ei tea, mis pojaga toimus, pole küsinud - mõni asi võibki niisama jääda, peaasi, et laps on elus ja hea. Kui tarvis on, siis räägib ükskord ise. 

Hoidised ja saak

Neli väikest purki marineeritud kukeseeni. 

Viis purki vaarikamoosi.

Kaks ja pool purki vaarika-šokolaadimoosi. 

Kõik muud saadused on sügavkülmas, sest näiteks tikreid oleks arukas mahlaks menetleda korraga, aga need alumiste okste marjad on praegu veel kivikõvad... 

Keskmine haukas Martsipani õuna, Noorim Valget Klaari. Minu silmale tundusid mõlemad pabulad veel täiesti lootusetult rohelised ja toored, aga lapsed väidavad, et juba täitsa mõnus on... 


_________
*ehkki palvetel erilist hierarhiat ei ole, on see sõnastus ikkagi kuidagi... meeleheitlikum. 

Comments

Popular posts from this blog

Abielust ja lastest

Klaaskuulidest

Niiskusest