Tikritants

Puuuhhh. 

Nagu ikka, kannavad meie aia tikrid üüratus koguses marju. Sel aastal küll ainult 6 põõsast umbes kümnest, mis tähendab, et kõige paremad kollased tikrid jäid seekord peaaegu olemata... aga ausõna...

Kõigepealt käis ühe poja külaline marju söömas - eks me juba kevadel tegime pojaga nalja, et suure marjaarmastaja toitmine saab lihtne olema, näitame põõsa kätte ja anname tabureti ja ta saab kõhu täis... Siis enne reisile minemist korjasin ma kiiresti ära kõik tikrid, mis tolleks hetkeks küpsepoolsed tundusid. Ei puhastanud, lükkasin kõik lihtsalt niisama sügvakülma. 

Nüüd korjasin ära ülejäänud - ai. 

Natuke puhastasin. Sai kolm ja pool purki tikri-banaanimoosi ja kaks karpi toormoosi sügavkülma. Edasi tuli mahl. 

Minu mahlaaurutaja on hea küll, aga tilluke, pole mõeldud kümne kilo marjade kiireks töötlemiseks. Sussadi... sussadi... sussadi... 

7 ja pool liitrit mahla, pluss kannutäis kohe joomiseks*. See tähendab, et koos reisieelsete külmutatutega (kodusolev poeg märkis, et neid tuleb sealt sügavkülmikust muudkui juurde...) oli marju ligi 20 kilo. Kõige rohkem olen korjanud vist 46 kilo tikreid, nii et sel aastal läks isegi hästi. 

Järgmiseks tulevad tumedad mirabellid, mida on sel aastal PALJU, ja suveõunad. Ja mida ma teen üüratu koguse suvikõrvitsatega, ma veel ei tea, marineeritud peast nad meile eriti ei maitse, katsetasin. Muidugi, sügavkülmakarbid nüüd vabanesid...

________

*tegelikult teeme me tikrimahlast morssi, muidu on liiga intensiivne.