On alanud oktoober

Jõuludeni on päris vähe aega jäänud. Koolivaheajani (mis Mehel olevat juba poolest saadik eiteamida täis) veel vähem.

Õndsus

Teisipäeval koju tulles hakkas tekkima Tunne, et... peale paari tunni kodukontori pole nädala lõpuni ühtegi töötööasja. Sain kududa. Mahalõikamist ootavad punane-natukevalge vaip mõõduga umbes 105 x 200 cm ja kõikvõimalikes toonides oranž mõõduga umbes 105 x 210 cm. Loodan enne suurte külmade saabumist kanga maha saada. 

Kanga niietamise vahele tuli veel vaibarõõmu, nimelt lähevad üks suur hall, kaks suurt helesinist ja üks keskmine tumesinine tähtsasse mereriiki pisikesse kogudusse. Lisaks ajasime armsa Me.-ga pikemalt juttu. Sain kuulda nende laienenud pere imelisest vanavanematepäevatraditsioonist ja üht-teist muudki. Palvet peame vastastikku ka. 

Õudus

Noorim läks varahommikul lennukile, et osaleda nädal aega kestvas saksa keele laagris Stockholmis. Miks seal, pole aimugi. Miks planeeriti lendamine üle Riia, pole ka aimugi. Miks seltskond Eesti noori ja saatjaproua Dorothea praegusel hetkel Riias hängivad ja sealt Helsingi kaudu Stockholmi peavad lendama, pole ka aimugi. Igatahes on natuke nagu häiriv, kui niigi jabura lennuplaani kohta tuleb umbes lapse õhkutõusmise hetkel sõnum, et hopsassaa, me jätsime teie lennu ära, võib-olla tuleb kunagi mingi info. Ehkki üks Air Balticu pilootidest (vist) on üks kõige lugupidamiseväärilistest meestest üldse (ja tal on äärmiselt hea pojanimemaitse), on see kogemus ikkagi... meh.

Reisi moodi asi

Laupäeva hommikul sõitsime Kuurortlinna, sest Jubileum. Tee peal küsis Veis mitu korda, kas udu on alles või ikka siin... alles oli. Käisime läbi kolm toidupoodi, sest ei Rimi ega Maxima ei müünud korralikke suupistevaagnaid. Juubilar oli väheke segaduses. Neil päevil on temaga nii, et väheke segadust on veel päris hea asi... Et meil kolm poega on, on tal meeles, aga need nimed ja näod... ei mitte. Ja kas ta tänaseks mäletab, et meie äratulekul sai nõudepesumasin tööle (ja et puhtaid nõusid võiks sealt otsida, pole ära varastatud ega midagi), on kahtlane. Kurb. 

Pärastlõunal läksid Vanim ja Keskmine bussi peale, et sõita kodu poole, Noorimaga sõitsime Tallinna - sest kuidas see Lõuna-Eesti noor hommikul kella seitsmeks lennujaama saab? Jalutasime vanalinnas, oli kena. Öömajaks valisime Tallinn Airport Stay, et Noorim saaks iseseisvalt ja kiiresti õigeks ajaks kohale (see oli tema teekonna seni kõige õnnestunum osa, vt. ülaltpoolt). Hotell oli väga puhas ja asukohta arvestades hämmastavalt vaikne - koridoris toimuvast polnud midagi kuulda -, kempsupaberit ja seepi anti kolmele üheks ööks rohkem kui Pisas viiele neljaks ööks, voodi oli minu meelest mugav. Miljöö oli, jah, minimalistlik-haiglalik, aga varahommikuse lennu eelseks ööbimiseks võib täitsa soovitada. 

Kui Noorim oli asunud teekonnale teadmatusse, läksime meie Mehega suurde Rootsi mööblimajja. Huvitav, kas seal on kuskil ka abielumeeste emotsionaalse toe nurk? Igatahes on mul nüüd uued keedupotid (sest Viinist 20+ aastat tagasi ostetud komplekti pottidel murduvad sangad krõks ja krõks ära), Linnamajas lastele ööbimiseks uued padjad ja üht-teist pudipadi veel. Küll aga vajaks IKEA kasutajakogemuse disaineri abi. Sisse minnes sõitsime liftiga üles ja siis kohe alla, sest ausõna, internetipoodide ajastul ei vaja mitte keegi köögitarvikuid ostma minnes matka läbi mööblinäituse... ja välja meid sissetulemise-uksest (mille juures auto oli) ei lubatud. See ei ole kuidagimoodi kliendisõbralik ega liftiliigutamise peale mõeldes* ka keskkonnasõbralik lahendus. 

Nüüd oleme jälle kodus. Kohepraegu ootab mind seltskond väga märgi, aga loodetavasti puhtaid villaseid sokke, seejärel sügisvaarikad ja siis ilmselt, hm, kotletid. Ja midagi, mida valmistada õuntest. 

__________

*arvutasin kunagi, Eestis on kuni 50 000 kõrgusekartjat. Eks see on erineva intensiivsusega, aga ma arvan, et ma pole ainus, kes enda ja teiste inimeste vaimse tervise huvides keeldub kasutamast tühjuse keskele paigutatud treppe. Kui keegi tahab öelda, et kõrgusekartus on ju väljatreenitav, siis palun, öelge seda omaette. MITTE kõigi puhul. 

Comments

Popular posts from this blog

Niiskusest

Kuidas Jumal saab rääkida

Rõõmustage, kohe varsti on pool novembrit läbi!