Väga Väikese Aruga Karu

Tegin töökoha sotsiaalmeediasse ettelugemise-teemalist postitust, sest tuleval nädalal on ju ettelugemise päev. Sobrasin Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel ja sain teada...

... et täna on sajas sünnipäev minu lapsepõlve ustavaimal kaaslasel. 

Peaks vist pidu pidama. 

Olin nelja-aastane, kui Puhhi raamatu avastasin. Kas täpselt neli või neli koma üheksa, kesse enam teab (iseseisvalt lugema õppisin kolme aasta ja kahe kuu vanuselt, sest vanaema Mahti ei suutnud enam minu ettelugemise-kräunumist ära kuulata ja õpetas lugemist niikaua, kuni laps asjast aru sai). Mis asjaoludel pisikesele üksildasele minule rahulike mustvalgete piltidega raamat riiulist kätte sattus, ka enam ei tea. Küll aga tean, et Puhh oli minu konkurentsitu lemmikraamat järgmised viis aastat. Kui kaaned suurest armastusest lahti tulid ja ema raamatu ühe Arno-nimelise tuttava juurde köita viis, olin nagu munas kana, ei osanud kuidagi olla - ehkki Puhhi korduste vahele lugesin väga palju muid raamatuid ka, neist nii mõndagi kaastundest, et näedsa, seisab seal riiulis, kurvastab, vaesekene, keegi teda ei loe... No ja kui ema töölt tulles raamatupoest läbi astus (nagu tavaliselt)  ja uue raamatu tõi, siis selle lugesin loomulikult ka kohe läbi. Peab ju ikka teadma, kas on väärt kraam. Tekkis palju teise-koha-lemmikuid, aga minu armastust Puhhi vastu ei kõigutanud miski. Kui ma teismeliseks pöörasin ja enam Puhhi niimoodi ei vajanud (eks ta oli selleks ajaks suuremalt jaolt peas ka), oli kuidagi imelik ja tühi tunne. 

Minu lapsed on igavesed ketserid, ma pole neid suutnud Puhhi-usku pöörata... aga aeg-ajalt loen neile ikka igapäevaelus olulisi salmikesi (mida enam sajab lund... on ju talvel ülivajalik teadmine!) ja tuletan meelde, et maailmas on "Sõrmuste Isanda" ja muude seikluste kõrval olemas ka selline imeline teos nagu Puhh. Loetagu, kes veel pole lugenud!

Pidupidamine eeldaks, hmm, kondenspiima ja meega kooki? Sest leiva pärast pole vaja vaeva näha. Nami-nami soovitab vene meekooki, mida ma kohe üldse ei viitsi teha... Aga ei tõrud ega ohakad leiaks kuigi head vastuvõttu... 

Igatahes on põhjust tänada heade lasteraamatute olemasolu eest. Mis olid teie lapsepõlve lemmikud?