Pime on. Seitse ja pool nädalat jõuludeni.

Mõnel päeval sel nädalal oli muidugi päikeseline ilm ka, aga täna hommikul ei näinud ma ilma laevalguseta duši all käia... ja see polnud midagi nii varane hommik JA meie vannitoal on täismõõdus aken. November, noh. 

Muidu on olnud imeliselt leebe ilm. Armastan sooja sügist!

Siin lamab maas üks kõrge puu...

Laste parim otsaronimispuu, ühtlasi väga hea taliõunapuu murdus umbes jala pealt juba paar kuud tagasi. Mees hindas kännu külge jäänud kooreosa piisavaks, et õunad saaksid ära küpseda... Saidki. Eile olin pööningul kudumas, kui kuulsin aiast saehääl. Keskmine on meil isehakanud arborist ja naudib mootorsaega töötamist, peenemad oksad läksid lõkkesse ja jämedamad täiendavad meie küttepuujulgeolekut. Polnud midagi päästa, ütles Keskmine, tüvi oli seest mäda. Oleme tänulikud, et see puu meiega oli. 

Koolivaheaeg

Need lühikesed vaheajad lähevad enamasti nii, nagu neid poleks olnudki. Noorim toimetas siin, seal ja kolmandas kohas, mõnel üksikul päeval kodus ka. Ühe õndsaliku hommiku saime kaua magada ka (unenäos ajasime taga nahkhiirt, sest eiteakelle esimese klassi ülesandeks oli pildistada nahkhiirt õpilase kodus, aga hiir polnud fotosessioonist huvitatud...).

Härrad tudengid küll vaheaega ei saanud, aga kuna PLN peamise sõbra juurde külla minna läks untsu, veetsid mõlemad reede õhtul Linnas eakohaselt, aga hästi aega. Üks sai üle hulga aja gümnaasiumisõpradega kokku, teine kulges trennikaaslase seltsis mööda linna ja nautis õue-ööelu. Ma küll naudin oma täiskasvanud poegade kodusolemist, aga neil peaks siiski ka tudengielu olema...

Õnnistus

Mitmesegaste asjaolude tõttu olin ükspäev päris pikalt vesilahustuv ja anusin Jumalalt imet. Samal päeval anti üks sügisene kannikeseõis kohas, kus meil siiani pole kannikesi olnud, ja hästi mitu ootamatut päikesekiirt peegeldumas paikadest, kus ma neid pole varem näinud - Jumala tõotused ja lootus avalduvad minu puhul ikka ja jälle looduse kaudu. Pühapäevast ime-olukorda said kirikulised näha ja kuulda, nimelt luges Noorim alguskirjakoha. Selle asjaolud vajavad veel seedimist, aga ilmselgelt on tegu kõrgema jõu sekkumisega. 

Sünnipäev

Mees sai siin aasta vanemaks. Kingiteemal küsisin temalt - olles eelnevalt mööda Internetti ideid otsinud -, kas kingitus võiks olla hirmus, kiire, tervislik või asi. Valituks osutus asi ehk nutikell, mõõdab kenasti pulssi ja samme, mingi hulk muid funktsioone on veel. 

Palveteemad

Elevant elab ikka meie elutoas. 

Ühelt lapselt tuli vastuolulist infot, mis vajab veel täpsustamist. Otsmikusagara areng ja nii edasi. 

Üks meie perele ja paljudele teistelegi tähtis inimene on saanud külge Tõve, mille ravi on kurnav ja kurvastav. "Ma pole vabariigi ajal kunagi nii kerge olnud," märkis ta nukralt läbi maski - ise ta kedagi nakatada ei saa, aga tema nakatamine praegu oleks paha... Tervislik kaalukaotus on (antud juhul) ikka hea, aga selle asjaolud kohe üldse mitte. Teine sama olukord lühikese aja jooksul samas peres, oeh...

Kogudusega on liitunud üks minu kunagistest koolilastest, kelle usk teeb rõõmu, aga mineviku varjud ei taha veel kaduda. Noor pereema, olukord keeruline. 

Nüüd on meie peres ametlikult jõuluootus alanud - sest Mehe sünnipäev oli ära. Päkapikkudega kardinaid ma küll üles ei riputa, aga ehk tekib mingil hetkel kuhugi pärg ja tegelikult võiks kasutusele võtta paari nädala eest ostetud küünlajalad. Oleks nagu kohane.