Kuidas ma seda teen

Tööl tuli katusasutuse töötajaga jutuks, mis maksab turvakodu toidupäev ja mis rahaga ma kodus arvestan. Kuidas sa seda teed, küsis ta suurisilmi. 

Ritsik jällegi tituleeris mind oma Rohepöörduja-lehel säästukuningannaks. 

Tegelikult on nii, et soovitud toiduodavust ma ikkagi ei saavuta või saavutan harva ja ideaalini on pikk tee minna. Aga kes tahab üldiselt toidupoes kokku hoida, siis palun, järgnev on see, mida mina teen. Olen seda varem ka kirjutanud, aga äkki mõni ei mäleta. Arvestame palun, et ma räägin praegu ainult täiesti tavalisest inimestetoidust, ainsad tegelikud piirangud on meil kaeravabadus (sest mina olen allergiline) ja poegade valgu- ja rauavajadus, sest ühel on hirmsasti sporti ja teisel aneemiakalduvus. Muud valikud on pirtsutamise küsimus, nt kuna Mehele ei meeldi mitte ühegi kala maitse, siis kala on meil kodus üliharv nähtus. Samuti ei propageeri ma tegelikult amneesiat. 

• unusta aated. Kui eelarve on piiratud ja pere vajab toitmist, pole tähtis, mis rahvusest oli piima andnud lehm või muna munenud kana. Südametunnistust rahustan sellega, et ei viska (peaaegu) üldse toitu ära, linnu või looma ohver meie pere heaks saab maksimaalselt ära kasutatud. 
• unusta ära toidu tellimine ja valmistoit. Sul on kodu, seal on köök. Lugeda oskad? Või kui lugeda ei oska, siis juutuubi oskad ikka vaadata? Siis oskad ka süüa teha. 
• unusta ära poodi "millegi hea" järele minemine. Kui oled autoga liikvel, siis mine kohe koduteel poest läbi, osta, mida vajad, rohkem ära sel päeval poodi mine. Või mine oma valitud soodsaimasse poodi ja osta korraga palju, nii et ei peaks nädal aega toidupoes käima. 
• kombineeri sellest, mida kodus on. Mõtle, mis on sinu pere eelistatud odavate toitude koostisosad ja hoia neid kogu aeg kodus varuks.
• kui saad valida poe, siis vali kõige soodsam. Ma pole Grossi poodi siiani armastama hakanud, aga töö-kool-kirik-kodu trajektoorile sobib jätta nii Lidl, Maxima kui Prisma, igaühest ostan... midagi. Näiteks Prisma aedviljapäästmise kasti tegin eile tühjaks. Täna sügavkülmutan brokolit ja marineerin šampinjone, kortsus põsega paprikal lasen lihtsalt oma saatust oodata. Korralik kotitäis läks maksma mõned sendid üle kahe euro. 
• osta ainult seda, mida su pere kindlasti sööb - ja ära tule mulle rääkima, et su ilma erivajadusteta algklassilaps soostub iga päev sööma ainult Kuldmugula friikartuleid... kes selle lapse kasvatas?
• sea endale hinnapiir. Kuna mina panen suurema osa kojuostetud lihast sügavkülma, on minu piiriks tihti kolm eurot kilo ehk (enamasti) kuupäevakleepsuga liha. Suurema osa aed- ja puuvilja hinnapiir on kaks eurot kilo. Erandiks avokaado, mida ostan harva, ja part, mida ostan ka harva - aga ikka ostan, kui ta viis eurot kilo on, sest pardipraad on hea. Praegugi ootab üks part sügavkülmas oma aega. 
• söögitegemisele üsna palju aega kulutada on normaalne. Ka minu jaoks on see vahel tüütu. 
• kasuta ära jäägid. Eilsetest keedukartulitest saavad tänased praekartulid või kui neid on vähe, siis omletitäidis. Söömata jäänud ülepannikoogid (kui Keskmine on ära kasarmus, siis jääb mõni taldrikule) saab täita, rulli keerata ja ahjus üle küpsetada. Tollesama pardi jäägid (mis karkassi külge jäävad, muidugi) nopin luudelt ja panen quiche'i tüüpi pirukasse, supi sisse või kastmesse. 
• ära lange soodushindade lõksu. Tundub hirmus mõistlik valida kirjakasti topitud reklaamlehelt selle nädala soodne kaup ja poest just nimelt seda osta... aga poe omatoode võib olla Vissimuu farmi allahinnatud jogurtist ikkagi palju soodsam ja koostis ei pruugi olla sugugi erinev... 
• kui sul on aed, vanaema aed, tuttav mets või mõni muu taoline ressurss, kasuta seda ometigi. Õunad kukuvad sügisel puu otsast pots ja pots, moos, mahl, hiirevaba säilituskelder (selle jaoks tuleb õun enne potsu õrnasti kasti panna)! Hoidista elu eest, talvel oled tänulik!

Võimalik, et midagi oli veel, aga need peaks olema põhiasjad.