Naine metsast

Tillie Cole "Tuhat poisimusi". Ilmselgelt ei ole ma sihtgrupp, aga... See teos on järjekordne segapuder wannabe -romantikast ja noorte ebaloomulikes suhtesuundades mõjutamisest. Ma hakkan varsti juba arvama, et kogu teismelistele tüdrukutele ja noortele naistele suunatud kirjandus on osa woke -kultuuri vandenõudest... Ühesõnaga, kaks viieaastast naabrilast saavad tuttavaks ja otsustavad olla parimad sõbrad. Kolm aastat hiljem sureb tüdruku vanaema ja jätab talle sedeleid täis purgi sildiga "Tuhat poisimusi", sedelitele pangu laps kirja kõik olulised suudlused elus... Vanaema. Kaheksa-aastasele. Vanaema perest, kus surma kirjeldatakse kui kojuminekut, tähendab oleks nagu kristlik kontekst... Ma mõtlesin IM ja TT peale, kes mõlemad varsti kaheksa saavad, ja hakkas nagu natuke imelik. Noh, esimesed sedelid leiavad samal päeval kasutust. Siis hakkab poiss salaja tüdruku aknast sisse ronima, et kaisus magada (viide ühele varasemale väga halvale noorteraamatule) ja mingil

Noh, meil on siin ju olnud... kõike, eksju. Miinus lastevanemate koosolek, sest klassijuhatajat tabas tõbi (aga pidavat olema juba paranemas, ma loodan küll väga) pluss ootamatu palvekapidamine meie kodus, sest planeeritud kodu olevat tabanud mingi muu tõbi.  Ehkki ma palveka tarbeks ei teinud muud kui küpsetasin traditsioonilise õunakoogi ja sättisin laua - sest baptistide kokkusaamise oluline osa on alati söömine -, olin eile õhtul ikka hirmus väsinud. Võtsin musta Mimi kaenlasse ja läksin voodisse. Mees oli veel pahur, et kass voodis, tema ei saavat siis hästi magada...  Ärkasin Mimi all kella poole nelja paiku, käisin korraks ära, läksin uuesti voodisse, tõmbasin Mimi koos tekiga endale peale. Mimile meeldib inimeste peal magada.  Ärkasin uuesti kella poole üheksa kandis, sest Mees oli kadunud - noh, nüüd oli tema korraks ära. Mimi magas minu peal, jalutsisse oli tekkinud väike-väike Freya.  Nägin unes, et mu endisesse töökohta on tulnud tagasi ammune sotsiaalpedagoog ja me koos la

Külalistest on kaks korda rõõmu - siis, kui nad tulevad ja siis, kui nad ära lähevad. Umbes nii oligi. Meie saksa sõbrad on toredad, aga septembri esimene pool ei ole meie peres just parim aeg, millal kedagi võõrustada.  Järjekorras juhtus...  Maarjalaat oli mõnusam kui nii mõnigi senine Linna laat. Käis mitmeid toredaid, hea vaibamaitsega ja kiire otsustusvõimega kundesid.  Samal ajal sättisid Keskmine ja Kolm Sõpra kodus sünnipäevapidu. Valmistasid küpsisetordi - oli hea -, panid valmis grillikoha, kütsid sauna, korjasid viinamarju. Õhtul laadaväsinutena jõudes oli tarvis, hm, mingit morssi teha ja salatit maitsestada, ei muud. Pidu oli asjaosalistele meeldinud, liha jäi küll hirmus palju üle (sest mõned jäid ootamatult tulemata ja teised jällegi ei söönud palju, me arvestame igaks juhuks, et kõik noored mehed söövad nagu Keskmine), aga imetore oli vaadata, kuidas need kaheteistkümnenda klassi poisid uste vahel ettevaatlikult kummardavad... Keskmise sõbrad on imetoredad.  Siis... tul

"Siin kuu alguses on nii palju asju," imestas üks lastest meie perekalendrit vaadates. On küll jah. Keskmisel oli sünnipäev nagu alati teisel septembril. Suur Suvelõpupidu selle asjus alles tuleb.  Neil päevil on meil siin mitu arstiaega, sest trehvas nii.  Homme on Linnas Maarjalaat, ka sinna tuleb minna.  Esmaspäeval tulevad paariks päevaks sõbrad Saksamaalt. Midagi oli vist veel.  Õunaõuepäev ei olegi veel sisse kantud.  Ühe lastevanemate koosoleku aeg on teada, aga see on veel sisse kandmata, teise kohta ma isegi veel ei tea. Kõrgkoolides lastevanemate koosolekuid pole, heh. Vanim juba küsis, mida ma tema koolimajast arvan - no ma võib-olla näen seda seestpoolt siis, kui pojake lõpetab... Väljast paistab ilmselgelt maja, mis siin ikka arvata. Linnamaja võimalike üürilistega kohtumised on veel teadmata, sest mõned paigad vajavad veel vuntsimist ja veranda radiaator on endiselt vahetamata, lootustandev torumees lubas ja kadus, niuks... Mees leidis teise, aga see saab kunagi

Mõni asi on septembrikuus uus.  Vanim läks täna Lennuakadeemia aktusele. Selle esimese nädala elab ta ilmselt veel kodus.  Nii Noorim kui Keskmine alustasid oma kooliastme viimast aastat. Noorimal oli aktus juba eile - mis siis, et kirikus ja seeäbi pidulikumalt kui tavalises kooliaulas, ikkagi on pühapäeval kooliasjadega tegelemine kõige viisakamalt öeldes ebakohane.  Mina kirjutasin alla töölepingule ühe Eesti suurima tööandjaga. Mida ma lähiajal seal täpselt teen, pole teada, sest osakond kolib remondi asjus ühest majast teise ja minu jaoks pidavat asukoht tekkima alles kuu lõpus... aga ma olen siis lihtsalt hüppevalmis, lubati vajaduspõhiselt töötamiskoht leida, kui olukord nõuab.  Linnamajas oleme hetkel ilma üürnikuta, sest meie lemmiküüriline liikus oma eluga pealinna. Natuke vajavad ruumid veel vuntsimist (vaja on värvida esikupõrand ja köögikappide sisemus, terve hulk uksepiitu ja oeh, see torumees pole ikka veel tulnud...), siis saab kuulutuse päriselt üles panna. Köögipõrand