Mitte päriselt Kaiserschmarrn

Kui olukord nõuab toitu ja kiiresti, aga kodus on päris või peaaegu söögivalmis asjadest ainult kiirnuudlid (ja see ei ole siiski päris see)... ja korralik õhtusöök* tekib alles kogu pere kokkusaamise ajaks ehk umbes kell kuus... siis otsustasin teha mingi Kaiserschmarrni moodi asja. Kaiserschmarrn on Austria moodi lõhutud pannkook, mida olevat õige mitu varianti. Mina kohtasin teda esimest korda elus 1993. aasta detsembris Nürnbergis, kus minu kohalik tuttav oma sõbrannale kingi-kokanduskursust tehes parajasti magustoitudeni oli jõudnud. 

Õige oleks muidugi kasutada retsepti, kaaluda, mõõta ja... oeh. Ja küpsetada sellest kogusest mitu lõhutud pannkooki, mitte ainult üks ülipaks. 

Mina kallasin pannile sortsu õli. Kloppisin kausis segi viis muna. Lisasin mingi ebamäärase koguse piima - tunde järgi tassitäie. Kloppisin, lisasin kahmaku jahu, kah tunde järgi tassitäie. Ja kaks - või natuke vähem - teelusikatäit suhkrut. Ja natuke veel piima, sest paks tundus. Kui kõik oli ühtlane, kallasin taina pannile ja praadisin. Ja tegin praadides katki. Ja praadisin veel. Pliit oleks võinud olla kuumem, aga helepruunilaiguline on ka küps. Sõime pirni-rosmariinimoosi, vaarika-šokolaadimoosi ja šokolaadikreemiga, kes kuidas. Toitis kerge-kiire roana ära neli täiskasvanut, neist kaks noored mehed. 

_________

*ahjupraad kartulite, porgandite, sibulate ja kuivatatud õuntega ja kohupiima-mirabelli-kakaokook