8 Marta päeval

Ehkki ma toetan naiste valimisõigust, haridusõigust ja mitmesegaseid muid õigusi - puhtalt juba sellepärast, et tarku mehi on maailmas veel vähem kui tarku naisi -, pole ma seda Clara Zetkini algatust kunagi kuigi kõrgelt hinnanud. Nii et satiiriline looke kaheksast Martast* on täitsa asjakohane. 

Eile oli esimene soe kevadine päev. Nuuskmõmmik tagasi ei tulnud (ega meil polegi ühtegi ärarännanud nuuskmõmmikut), keegi muu ka mitte. Liblikat ega mesilast ei näinud... aga külvasin rediseid ja üritasin teha lõket. Jaanuarikuu suur lumi on murdnud aias palju rohkem oksi, kui me seni arvata oskasime, lõkkehunnikusse on niigi igasugust sodi kogunenud... Ei põlenud. Õigemini, vanad vaarika- ja tomativarred põlesid, oksad mitte. Noh, eks siis kunagi edaspidi. Noorim tahtis oksamultši ka, kus meil see oksapurustaja ongi...

Täna on villaste asjade pesemise ja pesunöörihooaja alustamise päev. Veel on kassidel täna kaka ja kevade päev - nad on kollektiivselt otsustanud, et esiku liivakast ei sobi, aga kaminasaali liivakastist üksi jääb nelja kassi peale väheks... nii et olen saanud koristada neli fekaaliskulptuuri. 

Samal teemal - eile tegime aias skatoloogilist uurimust ja tuvastasime, et sügisel on karu kindlasti aias õunasöömal käinud. Meie kandis kalpsab karu... 

Lumikellukesed õitsevad, mis õnn ja rõõm. 

Ükspäev käisin veel töö juures. Sain kokku juhatajaga, kes ulatas mulle kirjaliku koondamisteate ja kasutas isegi sõna "kahju". Olin veidi hämmeldunud, et ta seda teab. Aga kui ta küsis, mis ma nüüd siis edasi teen, siis ausõna... Jätsin ütlemata, et on väga hilja minu vastu huvi tunda - noh, "vihane" on natuke liiga lahja sõna selle kohtlemise peale -, ütlesin, et ei räägi. Võib-olla saab temagi kunagi aru, et on elus ka midagi valesti teinud. Pärast käisime nüüd juba endisest kolleegist hea sõbrannaga kohvikus ja meil oli väga lõbus mõelda, et tähistame minu koondamist. Kohvikus oli igatahes kena, Caffeine keskmine cappucino on suurem kui mujalpool suur... ja alguses mõeldud ühe küpsise asemel kahepeale kahe ostmine oli vale tegu, tundsime mõlemad, et palju sai. 

***

Noorima kurk paraneb lausa jooksuga. Valu on palju vähemaks jäänud ja ta juba sööb pasteedisaia. Koorikud jätab küll järele, need olevat veel liiga kriipivad. 

***

Maailmas toimuva kohta saab öelda, et hm, meie õppisime nime Donald ju tundma kui pardinime. Donald Duck. Kui seda nüüd ühe teise Donaldi perekonnanimega natuke ühildada, siis saab... Noh, semud Mutin ja Dump, näiteks. Ega muud öelda ei ole. 

***

Tänaseks planeeritud laadakene planeeriti ümber, sellepärast olen kodus. Kaalusin minna ühte teise paika, aga ilmateade oli kahtlane ja nii ma minemata jätsingi. Too teine paik on tuntud lahkete inimeste poolest, aga viimasel ajal on seal müügiga kehvasti olnud, lahketel inimestel on raha muuks kui kaltsuvaipadeks vaja, mis teha. Siit vaadates kauge ka ja peetakse õues.

***

Ritsik küsis, mida nädalavahetusel süüa tehakse. Pole aimugi. Keskmine on Linnas Nimekaimu pool, pole teada, kas sõber võetakse koju kaasa või mitte - sellest oleneb väga palju. Noorim ei saa ju suuremat osa tahket toitu süüa, aga Nimekaim sööb üksi sama palju kui meie lapsed kolme peale kokku - ligi kahemeetrine ihu vajab kütust, ülekaalu pole, lihtsalt... sööb. 

Nii, sain info, et sõber ei tule - ilmselt siis mingit supilaadset ja natuke võileiba rohelise sibulaga. Ja õunakooki või midagi sinnapoole. 

Minu lemmik-taimetoit on prantsuse sibulasupp, aga lapsed seda kahjuks ei hinda. Igasugustest sojatoodetest üritan eemale hoida nii palju kui võimalik. Veganiks, ma usun, vabatahtlikult ei hakka. Head hummust pole mitte kordagi elus kohanud, kõik vähesed kohtumised on olnud ebasümpaatsed, kuna hummus on olnud õuuuuudselt vürtsikas. No ja igasugused eksootilised toidud on ka... eksootilised. 

***

Nii, pesumasin laulis ära, teine ports villaseid asju läheb nöörile. Päike tuli ka välja, aiatööde aeg. 

_________

* Kui suviti tähistasivad vanad eestlased seitsmevennapäeva, siis kurtsivad naesed, et ep ole siin päikese all mingit võrdsust, isegi kolmeõepäeva mette. Sestap võtsivad kanged naesed, Martad nimeks, ette sada aastat tagasi seda kisendavat ülekohut klaarida. Ja et ülekohus oli kaua kotis seisnud ja et naesed ongi veidi võrdsemad, ei piisanud enam seitsmemartapäevast vaid nimeks pidi saama kaheksamartapäev.

Et aga päev kaunim oleks, saadeti mehed lumehangede vahelt nelgiõisi otsima, see pidavat palju kergem olema sõnajalaõite otsimisest (egas neile ju väga raskeid ülesandeid võinudki peale panna). Kui siis mehepojad nelkidega tagasi taresse jõudsivad, olid naestel juba tollipulgad peos ja nad mõõtsivad nelgivarred hoolega üle - kellel oli kõige pikema varre otsas nelgiõis, see oli võidumees.

Vaat sedapsi elasivad vanad eestlased saja aasta eest. (pärineb FB-tuttava Tõnu Kuusemaa ajajoonelt)