Oeh

Maksin ära suurema osa selle kuu arvetest pluss Keskmise klassilõpureisi. 1200 eurot läks, nagu kits oleks sabaga löönud. Võeh. 

***

Eile said korraga kokku ilus ilm, mina Linnas ja aeg. Selgus, et ka Linnamaja aias on jaanuarilumi suurt pahandust teinud (kaks kreeki olid murdunud üle naabriaia, naabrid on lahkesti ülemurdunud oksad ära lõiganud ja meie poolele tagasi visanud, et tegelegu me ise oma roigastega - täiesti loogiline ja väga kena neist, et nad ei pahandanud), pluss ilma igasuguse lumemõjuta on üks vilets õunapuu nii õõnes, et orav upuks sinna vett täis õõnde praegu ära... Ühel päeval lähema kuu jooksul peab tegema hoogtööpäevaku koos kõigi meeste, mootorsae ja oksapurustajaga. Käsisaega sain kallastelt - sest aias on 12 meetrit langust, terrassid ja kaldad - maha rlknd viis* noort ploomi, mirabelli ja vahtrat. Umbes neli korda niipalju oleks veel teha - no aga ma väsisin ära, palav hakkas ja hambaarstiaeg tuli peale. 

***

Imeliste ilmaolude asjus on juhtunud aiatöid ka kodus, peamiselt saagimise vormis. Kui ilm lubab, siis täna ka, ainult et täiskasvanud mehed on kõik Linnas ja Noorim ei tohi veel eriliselt pingutada... aga tema kurk on imeliselt paranenud, eile käis juba korraks koolis ja sõi juba tahket toitu. Mina, käsisaag ja roikad. Kuni sääski ei ole, saab õues hästi tegutseda, sääskede tuleku ja pääsukeste saabumise vahelisel ajal on aiatööaeg piiratud, eeldab tuult ja päikest, muidu on, mnjah, hirmus. 

Eriline rõõm on, et järjekindel viirpuuhävitamine on tulemuslik, otsisin noori viirpuid kahest teadaolevalt probleemsest kohast ja sain ainult kaks peotäit peenikesi oksi. 

Liblikat pole endiselt näinud. 

***

Kahe koolilõpetamise teemad hakkavad vägisi peale pressima. Noorim teeb homme miskisugust saksa keele eksamit, mis ei ole otseselt lõpetamisega seotud, aga mingil määral ikka kuidagi. Mõlemad Keskmisega märkisid minu palvel kõik oma katsed, eksamid ja muud sündmused kalendrisse ära. Noorim tuleb veel panna kirja Vanima Gümnaasiumi katsetele ja oeh...

Noorim saab ilmselt lõpetama minna samas mundris, mis juba kahel põhikoolilõpetamisel ja ühel gümnaasiumilõpetamisel on käinud. Keskmine vajab pükse, pintsakuga on ka küsimus, kuidas usin trennitegemine (viimasel ajal neli korda nädalas, sest kohe-kohe on Eesti meistrivõistlused ja suvel ootab teda Esseni universiaad, kus tahaks ju ka hästi esineda) pintsakussemahtumist mõjutab... aga kuskohast saab normaalse hinnaga ülikonnapükse? Vanimale me ostsime Kaubamaja esimeselt korruselt mingist meesterõivaste poest, aga seda, tundub, seal enam pole... Kaubamaja Meestemaailm ei ole valikutes, sest lahja lehm ja nii edasi. Pintsakuid leiab teise ringi poodidest päris hästi, aga pükstega on seal üldjuhul ikaldus. Kingi käis ta eile CCC-s vaatamas, on lootust. 

Igatahes on palju mõnusam muretseda lõpurõivaste kui eksamitulemuste pärast.

***

Linnamaja ees pargib üks kole džiip, mille haagisekonksu küljes on veel koledam lisandus. Lootsin kohata auto omanikku, et küsida, kas ta kuidagi meditsiiniliselt ei võiks leida abi sellele, mis tal ilmselt ihuliselt puudu... aga kuni mina aias ragistasin, sõitis džiip minema. Näitasin pilti džiibist poegadele, et vaadake, tsiviliseeritud mees nii ei tee, see on rullnokkade teema... ja Vanim küsis, mis siis, kui autoomanik on hoopis naine. Noh, siis mul on küsimus, kelle küljest ta selle detaili lõikas ja miks valis vanamehe, noore mehe kehaosad ei peaks nii ripakil olema. Igatahes uskumatult madalalaubaline ja linnapildis tegelikult solvav. Nii kahju, et selliseid autoomanikke on olemas. 

***

Lugesin vahepeal... ulmet... muud kah. 

Urmas Alase "Plahvatus" on täiesti minu maitse järgi ulmelugu. Loogiline ja lihtne, pealegi toimub suuremalt jaolt Linnas. 

Douglas Adamsi pöidlaküüdi teejuhi lugusid ei lugenud, sest need on kodus riiulis olemas ja loetud, aga soovitan, loomulikult, klassika ikkagi. 

Lloyd Alexander "Kolme raamat" - noh, lastele ja noortele kirjutatud, sealjuures hästi. Oraakelsiga on imeline idee, nalja saab ka. Loen kindlasti ka sama seeria järgmisi raamatuid.

Poul Anderson "Kolm südant ja kolm lõvi" - see jäi minu jaoks eelmise kõrval kahvatuks, ehkki idee on väga laias laastus sarnane. Sama autori ajapatrulli lood meeldivad natuke rohkem. Võimalik, et ei viitsi temalt praegu rohkem lugeda, aga eks näeb, kui Raamatukokku satun. 

Jennifer Lynn Barnes "Pärimismängud". Miks, oh miks ei taha siitmaa kirjastajad vihjata, kui raamat on kõigest osa mingist seeriast? Muidu on tegu täiesti sümpaatse müstifikatsiooniga. 

M. W. Craven "Botaanik". Kriminull, huvitava mõrvamisviisiga. Tõlkijaks SSP ja ilmselgelt tähendab see kvaliteedimärki - ei ole vigu ei lauseehituses ega imelikke otsetõlkeid, grammatikanats minus sai ka täitsa vait olla. Tänulik. 

Midagi oli veel, aga neist väga ei viitsi, kahvatud ja hajuvad fooni, peamiselt kohustustevabad naistekad. 

______

*kui Ferdynand Vahvalt küsiti, kui vana ta on, ei tahtnud ta otseselt valetada, aga tõtt ei saanud ka rääkida... Te ju ikka olete kõik seda imelist raamatut lugenud?