Veel ilusat ja vähem ilusat

Kohtumine Imelise Inimesega läks imeliselt. Tegelikult oli üks vestlusring... kus olid mulle kõik võõrad. See oli peale käsitöökursuste esimene koht pika aja jooksul, kus ma ennast täiesti hästi ja asjakohaselt tundsin. 

/ma tegelikult ei salli üldse kollektiive ega formaalseid gruppe, aga ilmselgelt sõltub kõik kollektiivist/

***

Uue töö asjus olukord hapneb. Info ei ole läbipaistev ega üheselt mõistetav. Jätkan. Kui see on Jumala tahe, siis läheb kõik korda, kui see ei ole, siis avab Ta mulle mingi muu ukse ja kõik on veelgi parem kui see, mille poole praegu püüan liikuda. 

***
Oli veel üks kohtumine, mida saab kirjeldada ainult sõnaga "erakordne". Puumaja teisel korral... Paplid veel ei tolmanud, aga trepil lõhnas nii, nagu kõigis lapsepõlves külastatud puumajades. Kui kortermaja, siis saja-aastane ja puust, paluks. Vastu tuli filmiprofessori välimusega vanakooli härrasmees, pintsak, viigipüksid, vest. Mõnusas segadikus kabinet, seinad täis raamaturiiuleid ja maakaarte, laual mehaaniline kirjutusmasin. Pealegi tõsine usumees!

Temalt saadud tõlketöö päris samal tasemel ei ole, aga kui inimene soovib lasta mingit teksti tõlkida, siis ma tõlgin. Huvitav on niiehknii. 

***

Noorim sai matemaatika eksamil täiesti arvestatava tulemuse. Ise leidis, et oleks võinud ikkagi mõne punkti veel saada... aga minu arvates ületas see ootusi. Rõõmus. 

Ei ole rõõmus, et Noorim tegi eksamit enda hinnangul täiesti haigena, ütles, et nina otsas oli kogu aeg tilk ja taskurätid said otsa... 

Vähemalt oli ta eile õhtul juba peaaegu reibas... 

***

... ja nüüd olen mina haige. Köha ragiseb rinnus, tavaliselt on see positiivne nähtus, aga kuna mul oli ju mineval talvel kopsupõletik, siis olen pisut mures ja istun toas. Homme tuleb paratamatult koolituma minna, aga õnneks on see viimane kord ja siis ei ole mul paar päeva erilisi kohustusi. 

***

Ilm on ka külm. On terve hulk tegevusi, mida tahaks teha, aga ei saa, sest krõbisen. Urr.

***

Üks haapsalu sall osteti kingiks inimesele, keda ma tema Tartu-aja jooksul mõned korrad kohtusin. Armas ja õrn naisterahvas, kellele sobib armas ja õrn sall. Olen rõõmus. 

*** 

Homme on Linnas Kevadlaat. Triibulised Kaltsuvaibad ja Haapsalu Sallid on tavapärase koha peal, seakuju juurest minnes jõe ääres mingid sammud silla poole. Pojakesed vastutavad. :P Nad on varemgi valvanud, müünud, vaibakullerit teinud ja pildistanud, aga üksipäini laadal pole olnud. Laenulaps ja Noorima Sõber pidid ka toeks minema. Nii et mitte ainult alpakavillast tooteid ei müü noored kenad mehed, kaltsuvaipu ka. 

***

Ritsiku juures arutati depressiooniteemal. Mnjah, minul on tunne, et minu selletaolised hädad on kõik tulnud välistest teguritest, mille ma olen endale liiga ligi lasknud - no aga kui lapsed on korraga puberteedis ja vanemad lõpusirgel, kuidas neist distantseeruma peaks, ikkagi kõige lähedasemad... Eemaldada sain ainult töökoha ja kohustuse kuuluda kollektiivi. Te ei kujuta ette, kui õnnelik ma olin eelmisel sünnipäeval, kui see õnnestus ka vabatahtliku töö kohas maha vaikida (ehkki ma olin seal muidu paduõnnelik). 

Hetkel on ka välised tegurid, tervis, mh. Ehkki köha tundub olevat vägagi sisemine tegur. 

Vähemalt on tore tõlketöö.