Elu sees on imelikke asju

Meil oli siin nädal aega külaline Saksamaalt. Üldiselt väga tore noor inimene, mõned asjad vajavad muidugi veel lihvimist. Käsi püsti, kes on enda meelest perfektse iseloomu ja korras maailmavaatega!

Tsiteerides patopsühholoogia õppejõudu: "Ma ei näe..." (mu enda käed olid ka hoolega istumise alla kinni pistetud)

Noh, nii ongi, igaüks peab arenema ja vahel juhtub nii, et ka parimate kavatsustega tegutsemine läheb untsu. 

No aga me siin näitasime Jääaja keskust ja Elistvere loomaparki ja metsas kõige ilusamat kohta ja koguduse laagrit - sest külaline läheb külastatavaga kaasa, eksju - ja tundus, et sobis. Täna hommikul keris Mimi ka ennast külalise sülle magama, nii et siitmaja kõrgeim võim kiitis ka heaks. 17-aastasele kassile vastu ei vaielda!

***

Tulime lapsi laagrisse viimast, kui Mehe telefon tegi kõll. Keegi venekeelse nimega mees soovis meilt korterit üürida. Oli kohe samal õhtul valmis üle ka vaatama, puhtalt riides, aga nähtavalt elu hammasrataste vahele jäänud, naine kaasas, töökoht olemas, kõigega nõus... Pidime sel nädalal lepingu sõlmima. Eile õhtul viskas FB millegipärast selle mehe nime otsingus ette. Vaatasin, oeh... Et ilmselt vähese haridusega, oli selge, venekeelne pole ausalt üldse mingi probleem, mis iganes muud hädad veel olid, poleks kah probleem, just sellised inimesed vajavad halastust (hädasid ilmselt oli)... aga... uskumatu, ausalt... putinist. Või vähemalt agressorriigi propaganda järelekaagutaja. 

Minu isa, kes Linnamaja lõpuni valmis ehitas, oli Siberis kokku 14 aastat, mõlema küüditamisega (vahepeal oli alaealiste tagasisaatmine, aga siis sai ta 1949. aastal 16 ja...). Seitsmes erinevas vanglas koos igasuguste pättide ja kaabakatega, sest oli ennast ise ülestöötanud eduka talupidaja poeg. 

Minu emapoolne vanavanaisa oli ka Siberis, sest oli vallavanem. Ja ennast ise ülestöötanud edukas talupidaja. 

Mehe emapoolne vanaema rääkis kunagi, kuidas nad 1944. aastal põlevast Narvast põgenesid, hädapärane varandus kelguga kaasas. Vanavanaisa Voldemari tisleritöökoda hävis, ainult oskused said kaasa. Pommitasid teateküllkes. 

Mehe isapoolsed vanavanemad põgenesid pärast nõukogude okupatsiooni algust ühest linnast teise, muutsid nime ja varjasid endid, sest muidu oleks olnud ka parimal juhul Siberi-sõit. 

Mind ei huvita üürilise rahvus, usuline kuuluvus ega perekonnaseis. Lemmikloom peab puhtust hoidma, siis on kõik korras. Aga putinistid, palun võtku tõsiselt Hando Runneli luulet ja rõõmustagu, Venemaa on alles veel ja peaks iseenesest neid avasüli vastu võtma, karm elu ja taline unnapüük ei ole põhjus, miks Putler seda meest rindele saatma ei peaks, muidu tundus terve küllalt. 

Täna lubas üks lemmiklooma ja profiilipildil ettenäidatud Ukraina lipuga eesti nime ja viisaka pöödrumisega noormees korterit vaatama tulla. 

***

Mets pakub kukeseeni, aga ka metsmaasikaid. Seitsmesajast grammist metsmaasikatest saab juba natuke moosi. Kukeseentest sai kolm pisikest purki varemproovimata marinaadiga. Veel sai armsa blogilugeja Aya aiast kirsse ja neist kirsikompotti. Igatsen väga, et saaksin kõik hoidised kodukeldris riiulisse panna, aga hetkel on ainult Linnamaja kelder turvaline - meie pommivarjendi sissepääs on varisemisohtlik ja keegi ei tea, millal me seda remontima hakkame. 

***

Ükspäev mõtlesin, mis tööd tahaksin teha. Mõtlesin välja uue alternatiivi, mis on tõesti südame järgi ja klapib enam-vähem ka minu hariduse ja senise töökogemusega. 

Siis ühel ööl, kui magada ei saanud, taipasin palvetada töö pärast, kus saaksin Jumalat kõige paremini teenida. 

Järgmisel päeval avastasin juba natuke aega oodanud kuulutuse, mis on täpselt see väljamõeldu... Oleks vist aeg pea sees valmisolev motivatsioonikiri valmis teha ja ära saata. 

***

Reedeõhtune suur äike saabus siia täiesti ette hoiatamata ja suure pauguga, sõna otseses mõttes. Muidu on ikka nii, et märkame välgusähvimist või kuuleme mürinat... ei midagi. Ei üldse mitte midagi... KÕMAKI! Elekter läinud ja kohe nii, et kaitsmest lõi tagasilülitamise ürituse käigus sädemeid. Hakkasime siis proovima, misasi see lühises on, kõik juhtmed seinast välja ja ükshaavala tagasi... Nii kui meie peaarvuti pistik pikendusjuhtmesse läks, kadus elekter uuesti. Oeh. Vähemalt üks selle kolmest kõvakettast jäi ellu, toiteplokk on kindlasti läbi. Õnneks on meil arvuteid ja nende juppe ülearugi. Veel hävisid üks ruuter, kaks monitori, vähemalt üks switch (mis iganes asi see on). Printerit pole veel proovinud, suur boiler, veepump ja elektripliit on endiselt korras, Jumal tänatud!

Pärast suurt pauku pakuti õues, jah, natuke välku ja mürinat, aga põhiline osa läks vist mööda, kahju oli ju juba tehtud...

***

Meil käib üks uus must kass. Mimiga võrreldes suur, ilmselt palju noorem, oletan, et isane. Räägib mäu ja tahab kangesti tuppa tulla, aga kardab hirmsasti inimesi. No me lihtsalt rõõmustame temast, pakume krõbinaid ja loodame, et saame kunagi sõbraks ka. 

***
Eile oli Vanima viimane õhtusöömaaeg kodus. Lasanje ja bubert. Täna läheb ta lõunase bussiga Linna valmis, et saaks homme hommikul kenasti bussile ja ajateenijate kohtumispunkti, sest tema soovitud väeosasse Linnast ei viida. Ma olen sel teemal korra juba pisaraid valanud ja kindlasti märgin tema linnaload kalendrisse punasega ära, kui neid tulema hakkab. 

***

Ühel päeval kallas niimoodi vihma, et vannitoa akna kohal ei saanud pääsuke pesasse sisse - meil ei ole endiselt vihmaveerenne, kõik vesi voolab mööda eterniidi (või misiganes see tänapäevane asbestivaba plaat on) vagusid jugadena alla, aga pääsuke ei pääsenud veekardinast läbi... Puhtalt pääsukeste pärast on vihmaveerenne vaja, kui me ükskord selle asjani jõuame. 

***

Käisime ühel laadal ka. Eelmisel aastal oli sealne tulemus suurepärane, selleaastane allapoole igasugust arvestust. Vähemalt ei sadanud ja paar toretuttavat käis läbi. Laadaloll nimetas Haapsalu salle sääsekardinateks. Ma arvan, et niisugused onuheinolikud (ehkki meie Saksamaa pastor on imeliselt tore Heino) mölakad on putinistide kõrval teile inimliik, millega ma ei taha üldse kokku puutuda. 

***

Ilmaga on muidu nii, et võtaks hea meelega natuke kuiva õhku ja sooja suve. Äikese-eelne niiske palavus on parem kui lakkamatu külm, aga tekitab tegelikult peavalu. 

Nii, ilmavirin sai ka kirja, võib vist muude asjadega tegelema hakata. Mul oligi tunne, et midagi tavapärast on mainimata...